Lunastaja Kristuse kuju

Lunastaja Kristuse kuju on suurim Art Deco stiilis skulptuur Brasiilia suurlinnas Rio de Janeiros. Kuju kujutab laialisirutatud kätega seisvat Kristust. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. 
Monument on muutunud ka Rio de Janeiro linna ja Brasiilia kui riigi tähtsaks sümboliks. Aastas külastab Lunastaja Kristuse monumenti peaaegu 2 miljonit turisti. Kuju hakati ehitama 1922. aastal, mis lõpetati 1931. Kuju projekteeris kohalik insener ja vormis poola-prantsuse päritolu skulptor. Monument avati 12. oktoobril 1931. Oktoobris 2006, monumendi valmimise 75. aastapäeval, pühitses Rio de Janeiro peapiiskop sisse kuju all asuva kabeli. See võimaldab katoliiklastel monumendi juures läbi viia ristimis- ja abiellumistseremooniaid. Märtsis 2010 alustati Lunastaja Kristuse kuju renoveerimist. Monument taasavati külastajatele juunis 2010. 2007 aasta juulis arvati Lunastaja Kristuse kuju seitsme uue maailmaime hulka.

Vana-Egiptuse püramiidid

Püramiidid ehitati umbes 3000 aastat eKr ja on tänapäevani alles. Püramiidid ehitati kõige rikkamale ja vägevamale egiptlasele ehk vaaraole matmiseks. Kokku on ehitatud üle 80 kuningliku püramiidi. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Püramiidid on üks seitsmest maailmaimest.

Berliini müür

Berliini müür oli betoonist barjäär, mis eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma-sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid.  Berliini müür ehitati 13.augustil 1961 ühe ööga. Algatajateks olid Nikita Hruštšov ja Walter Ulbricht. Müür ehitati Saksa DV Rahvaarmee sõdurite, piirivalve ja politseiüksuste poolt. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida-Saksamaal oli oht, et jooksevad inimestest tühjaks. Müür oli umbes 166 kilomeetrit pikk ja 4 meetrit kõrge, mida takistas okastraat ületamiseks. Müüri valvasid kurjad koerad ja kuni 10000 sõdurit. 9.november 1989 lõhuti Berliini müür. Ida-Saksamaalt põgenemise katsel tapeti kokku 809 inimest. üle 75000 vangistati.